armuhelduse leek –
valgust, lôôma ilma
loomiserôômus plahvatab
pôletab tundmuste küünalt -
vahakahvatu
silmapilguks pleegib palge
must-valgeks kaadrilôikeks
vaid üheks pisikeseks pildiks
ahvatlus olla
igavolemiseolme varjus pelgab
soovidekahvatus-süümes
hajub igavikuhetke sildiks;
vahetevahel aegade vahas lôksus
kinni vahede vahele taju
jäätub, kangastub-hangub
pôrmupeha ülestôusu meelekehastus
uue alguse valguseks ehastub
just neis vahedes, mis aeg-ajalt
vahetevahedes
ajud
elu eneseloomiseplahvatust