armuhelduse leek – 

valgust, lôôma ilma

loomiserôômus plahvatab

pôletab tundmuste küünalt - 

vahakahvatu

silmapilguks pleegib palge

must-valgeks kaadrilôikeks

vaid üheks pisikeseks pildiks

ahvatlus olla

igavolemiseolme varjus pelgab

soovidekahvatus-süümes

hajub igavikuhetke sildiks;

vahetevahel aegade vahas lôksus

kinni vahede vahele taju

jäätub, kangastub-hangub

pôrmupeha ülestôusu meelekehastus

uue alguse valguseks ehastub

just neis vahedes, mis aeg-ajalt

vahetevahedes 

ajud

elu eneseloomiseplahvatust