läbi
uksesilma
kiikan hälbet valgust
kuu silmis kullerkupp
nüpeldab
mõtte
hing häigub tuksetuks
kripeldab
kinnis võtte
suud
vaid käsi
mind
ära katsu
sest mullast tärkab
prii-aval näotu-nägim
väga siiras valehäbi