õhkavad kumakõma kellad
vastu muredat
tsivilisatsioonimüüri
kirgas koljus
terav
selge
hetkeadu äng pürib
sumb-võimaluste uttu
soovidesoo
umbvalikute laukasilmas
hallollustüürib
varitseb saaki ruttu
otsib varjupaika
vägistab rajutormis
ilmas orgasmitaaka
tulevikku olnust vorbib
meelnürikangelane kirkaga
ajuajataju tunded ilma
mineviku vormipüürita
