Sügis
lumelootuse küsitav huik
mis kutsub ja kamandab:
Nüüd sa minuga lähed
soontes ootuste pragisev tuik

Mõtted pekslevad põrmus
veel valad tuld mu aimu
hõbehõlsti kaledat loojangut-
sametkoidu puna-sinavat õrnust

tähesärpide kuljustes, lärmis
üht heljuste vaikivat suud
ma tunnistan kirjavas särgis
kaetud härmiga pihlapuud