Ammuks see oli kui
              kõrvad veel küljes
elasid ilmsi olnus
             ja ära kukkusid
olmi kuhu suunda pole jälgisid
painutasid varre otsas silmi
näha nägematu jälkuseid
mööda verekoerakoonlasteed
                        rada nuhkisis
õudu ammu olnud eest
                        peitu pugesid
lõid neid lapsi risti külge
ise rippusid