mu
oluhelind
sibab siia-sinna
säeb minuteid ja kella
hääl tuules vahtu viskab
                             rahutult
mõrkmagusalt kume kõlakaja
                    vilguks tunnistan
                                   sellalt
tukseid kuulan
mis tehtud ilmale
maailma

tunnetatud viivu/vaevas
tunnen

tundeviivulootust
ajalõikkust
hoovust
elu