Surnud mustsõstrapõõsas
istub leevike.
Punane.
                Roheline.
                Vahest ehk kollane.

Aga abitult halli taeva taustal
õõtsuvad isikupäratud puud.

Kurat!
Jälle tuli pekki norima!

Taas maigutan
nokastund suud;
Istun surnud mustõstrapõõsas
ja vahin
taevas töllerdavaid asju.