andnud aeg veel kuulda tummehmu heli
langeb ogapiigana hingekääruhauda
lõhestab kütkivaimu; roigu lahtu pingepõli
hajub aheraamiaim
pilgu
hetke
rahu loits
leban viisiväljal kuis eretembuk õitsili

viib meeletaju härdunud avahaavast
ängpurskaevutalgud; rammestuseilu puhkepäli
krõbekalge raevuloiu vaga soigusõge
loobu mana manu haihtub valu
siiraseselges võlvalguses vallatuks end tõden

vaikelu surve all niriseb
kastab päiselt kõrbenud
elamusemaiamuru

maine  maine
maja auto naine
lapsed raha töö

öösel vähkred voodis
hambakringlikade sööb
naabri munn on suurem

Sõrmist langeb tähti
mu ilmapiirile
helin olnuks pihustub

hääletu keeriste sõõris
tihkub aimukäsile
andeks lapitud keelele

rändrahn igivestisülev
varjupaige põrmu
loovines videvikusilm

joonisjoovis jäänukk
teesklevas lõõmangus
alistunud puuteõrnustunne

keelavalt hellitab palet
külmi ilupisaraid
leekkildus kalevalguses

puruvana unarusukiir
tahkunud sinaune
algeks antud alatuse

sõnu
hüvastijää jäänuk
võlu

Orgaaniline koduaed

Istun siin väärisunud
tarkvara riista kõrval
ja taon isupihku
sattunud ablastsirgukest

Mis sest sulilisest saab ei tea
sest soojale marjamaale
tihkulendan
ma alabasterüsapea
maarjamast öö tsirkusest

Poes maasikamoos on punane -
peedivärviga su silmsuu paitab
industreaalne maailmaomamisevaev
kui kinnises purgis lõhna ei ole

Värsketele mammumaalidele
pritsitakse kihavast ihamammaaljast
iidüürparfüümi peale

Parem lind peos kui
katus eel sõidab
pulbib
peas indhüüdu

armutult publistikatsioon
ja väljamõtte kehastus
Et end ilusast müüa teen
oma tolgutised pealtparemaks
valin õigustav sõnu ürglemetskyst
solv-soigujoonist solki kaabin
riisun vahtu katlas keevast
kodukotus kasvand moosist

mu marjade ihukaitsja
katki musträstaraibe
peenraserval
teibas