Kirjuta midagi...

midagi
mitte
midagi

kirjuta vaid karjata
sinikirjus jaapanlast
Kobeliha öökides-õgides
sest need loomad-loomed
pole must-valge
kirjatud

sõna midagi...

midagi
ära sõnas
midagi

korjus vaid korjus
kirus karjus karjus
korilane-ori sahvris
hõrkõrnalt veist
rahvus-kahtlus 
ahvlus-ahnus
altarile

luule tusk-puude 
sahtlist midgi

mitte kedagi

Kuidas maarahvale
kaasagset puuki teha


sõnumit kui kulda
otsi enesest
pane juuri mulda
oma elu sisevikku
vilista neid verekoeri
pikaldasa järgi

keeruta tuulispask suust
jälgi salajasi sigamärkmeid
seadusentsüklopeedias
või mõnes teises meedias
kui märgid soodsad siis
kolmel täiskuuööl
korja pühaviha ja süütu
abikaasa saada sauna
sellega vihtlema

keda sa katsud keda puudutad
oma pajatusega
mida matsud miks suurustad
oma olemisega
veel mängutuba veel jutuluba ohelikus

võta üks aher sinkjat piima andev
must-valge kirjat lehm
värvi too mustaks ja keset ööd
ristteele vii
ja ilotsev kultuurikultuskaigas selgrooks
tümita teist kuniks loom tantsu lööb
ja regilaule muugab

siis võib ka imelooma eest
euroopa liidu puugist
pungispunga saada


mis koljukäärdu löödud ning tärkust hõivas
salasalu puude varjus kasvatad roimkarjade
vallatud varjud kehastad käppnukkeiks
commedia del arte hetk luubis lõikkeiks

mäng kui sulpis kirsad külma ängis
kinni kasvand sipelgapessa
mida nimetad linnaks
ja see on lihasööja kehastuse hinnaks

lõin mäluteiba koljukaljusse nüüd niriseb
teadvus välja valjuste huikvaid mõttetuid
kannatlikke soove

kui poleks teinud nii vaid naa
kui poleks putukad grillitud burgeris
kui poleks loomlaat
vaid ürgseid ähvardusi kilavaid külakoerad
muljenduvad karusnahksete mullikeste moodi kruusateede tolmus

Killustik paljaste taldade all
jooksen, tundmused unaral
tõrk tume mets silmi pillutab
jälgib pimesi

Puude tunnel lahku annab
alistudes, sulab meele härm
peatun, teelt ma maha astun
hõõgvaid taldu paitab jahe sammal