talu
tapatalgud
lihav suitssuvine
konksus sinkjas
tihke iha ime
ripub
verivõtte vorstideks
leemendav pajatus
süldiks imbub
kvootidest kärssab
murumaksukaste

kummardan kohmetult
mu ees
liplapitud hernehirmutis

kuuliauguga kiiver
kroonina peas

põlluriba  libakuningas

läbi
uksesilma
kiikan hälbet valgust
kuu silmis kullerkupp
nüpeldab
mõtte
hing häigub tuksetuks
kripeldab
kinnis võtte
suud
vaid käsi
mind
ära katsu
sest mullast tärkab
prii-aval näotu-nägim
väga siiras valehäbi

vidu limpsab painduva keelega
mardikaid juurte vahel

käopoeg toonekure pesas
näljaselt kisendab
võõrasema toodud
konnakoib kurgus kinni

maa-alused aistavad saaki