ÄRGE TAPKE MESILASI -
minu hingesõpru
Nägime! Jaa just
korjelt koju lendlemas ka Teid

Sul on koldne keskteeiga
mööda aasta kullast teid
avaldubki otsemõju

Uude, imeliselt tujukasse faasi,
sangarlik ja sinelis minu armas sõber
nii mesilinnu moodi
tormas tunnikiirusel ümber haigevoodi
Roosa nina surus teine
vastu taevatahvlit
Peade otsas lillepotid
täis said eluvahvlit

karukella-sirelit.
Jah, ärge tapke selles majas
minu hingesõpra -
pilgutan ma silmi klaasi
karukellad
labakinda seest
paigutangi vaasi

Näh! Võta sõber -söö ja naudi



----------------------------

See sai kirjutatud kui Henry Laks kadus ära, tuli siis järsku tagasi ja teatas, et ta meele viis kilplastest usklikud ajuparandajad mille tõttu sattus hullumajja. "Tule kui leebe tuul" - ümisen seda ikk veel vahel.