On's siin üks või kolm, või hoopis enam-vähem?
2. 1. 3.
inim-ünki
lüngastun su saare
pervel
ao peitu kerkib kõle-udu
ära kisa
muidu karu ärkab
mind kiskja katki kraabib
heal lapsel kriimud
silmad
tudub
unes kuuleb
väikemehe trummilööja naerata
kaduvikku-korinat
--------------------------------------------------------------------
Veel paar raamatut mis siia sobivad; Vassili Aksjonovi "Teekond tühjade tünnidega" ja Günter Grassi "Plekktrumm"
Naise üks argument, mu põlisigade lahkamine, kui lahku läksime oli: "Sa loed liiga palju, kogu aeg, selle raha eest mis sa raamatuta peale raiskad oleks võinud maja osta", ja seadis ette arvelduse kust tuli välja, et tõsi - oleks võinud maja osta küll...
Hea ettevalmistus on pool võitu. Ta kurtis veel, et minuga on võimatu vaielda sest mulle jääb alati õigus. Nõrgad argumendid õpetasid inimese detailidele tähelepanu pöörama - sestap ka konkreetne arve, kui ta tegelikult tahtis öelda, et ma teda enam ei pane tähele, võtan kui iseenesestmõistetavat ja kartis, et ma ei oska teda enam hinnata...
Nüüd siis ostan e-raamatuid, kus mu raamaturiiuld istuvad netis ja ei keegi peale minu saa sinna sisse logida ja mu raamatuid üle lugeda - kaks maja :D
Viimasel poolel aasal olen aga ainult kolm uut raamatut soetanud - mis teha, majanduskriis...
Raamatukogud aga töötavad siiski, sestap pole hullu - ma ei roni veel mööda seinu.
